Valma on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis. Esimesed asukad asusid Võrtsjärve äärsele alale, kus nüüd asub Valma kaluriküla, umbes 4000 aastat tagasi. Kiviaja asulakohalt on mitmete väljakaevamiste tulemusna leitud kiviaegseid tööriistu, kammkeraamikas savinõu kilde ja muid väärtuslikke esemeid mis kinnitavad koha iidset hõngu.

Võrtsjärv on Eesti suuruselt teine veekogu ja suurim siseveekogu, ning on läbi aegade olnud kalarikas. Tänapäeva Võrtsjärvest ja tema sissevooludest on püütud 36 kalaliiki. Pidevad asukad on haug, särg, latikas, koha, ja ahven. Põlisasukaks on samuti angerjas, kelle arvukust on inimene oluliselt suurendanud, lastes igal aastal järve tillukesi klaasangerjaid.

Peale kalastamise hindavad inimesed ka Valmat kui kauaaegset suvitusküla. Tegemata ei tohiks jääda suplus, paadisõit ning mõnus jalutus kohalikus metsas.